KIILI JAASKOLA2

VIUPART
Viupart ei kuulu looduskaitse alla. Ta on jahilind. Ta võib olla 45-51 cm pikk. Tiibade sirulatus võib olla 75-86 cm pikk. Viupart saabub märtsis – aprillis ja lahkub septembris – oktoobris. Viupart on üsna väikesekasvuline ja jässakas part. Viupardid pesitsevad Põhja – Euraasias. Viuparti võib kohata avaratel soistel aladel. Viupardi keskmine eluiga on 2 aastat. Vanim teadaolev viupart on elanud 28 aastat ja 2 kuud. Nad otsivad toitu vee pinnalt. Emane viupart muneb mais 8-9 muna. Emane haub 24-25 päeva. Noored linnud on peale 40-45 päeva lennuvõimelised. Eestis on viupart peamiselt läbirändaja ning meil pesitseb neid üsna vähesel määral.

                                                                                      Koostas: Catleen Koort 3.a klass

                                                                                      Kujundas: Egert Ojamaa 4.a klass

JÄÄKOSKEL
Jääkoskel on pikakehaline ja suur lind. Keskmine suurus on 58-56 cm. Jääkoskel on pika punase konksus nokaga sukelpart. Isaslind on kreemikasvalge ja mustjasrohelise peaga. Emaslind on helehall kurgualune valge pruunikas pea ja hele rind. Jääkosklat võib ajada sassi rohukasklaga, kes on veidi väiks. Eestis kohata enamasti mere ääres. Jääkoskel pesitseb puuõõntes või kividevahelistel õõnsustel. Pesas alla 15 muna. Pojad hakkavad lenduma 60-70 päeva vanuselt. Jääkoskel sukeldub ja ujub vee all pikki vahemaid. Ta kütib kalu väiksemaid veeloomi. Jääkosklal on vähe looduslike vaenlasi, sest ta on suur, tugev ja väga kiire lind.

Koostas: Merili  Pihlak 3a Klass

Kujundas: Robin Valk 4b Klass

NAERUKAJAKAS
Naerukajakas esineb Põhja- ja Kesk-Euroopas ning suures osas Aasiast. Talvitub Kesk- Euroopas, Vahemere rannikul ning Põhja – Aafrikas. Suurus, pikkus: 34-37 cm. Tiivaulatus: 90-100 cm. Kaal: 250-280 krammi, haudumisaeg 2-24 päeva. Eluea pikkus: kuni24 aastat. Toitumine: putukad, seemned, korjused, jäätmed.

                            Koostja:  Robin Henrik Vint 3.klass
                            Kujundaja:  Gedi Georg  4.a klass

KÜHMNOKK-LUIK
Kühmnokk-luik kuulub laululuigega  ühte perekonda. Kühmnokk-luik kaalub 8-13 kg. Teda tunneb ära kühmu järgi lauba ja noka piiril. Lennates teevad tema tiivad kriuksuvat heli. Tema levila on lai. Briti saartest Uusmeremaani Eestisse pesitsema jõudis ta uuesti 1956 a Muhusse. Paljudes maades on need linnud looduskaitse all. Kühmnokk-luik on Taani rahvuslind. Tagasi Eestisse saabuvad Kühmnokk-luiged aprillis-mais jäämineku ajal. Mõned linnud talvituvad ka Eestis. Luikesid ei tohiks toita, sest nad ei lenda siis ära ja võivad ära külmuda. Kühmnokk-luiges pesitsevad roostikes. Pessa munevad emaslinnud 4-8 muna. Nad kooruvad mai lõpul või juuni algul. Peale munadest koorumist ujuvad nad kohe ema järgi.    Nad  on pesahülgajad. Luigepojad õpivad lendama septembris.      

                                 Koostas: Markus Madi 3.a klass
                                                                                                                        Kujundas: Maria Liidia Mägi 4.b klass

KÜSIMUSED-VASTUSED

1.     Nimetage nurmkana rahvapäraseid nimetusi. Püü, oraspill, kaerapüü, tudukana, kägarpüü, karapatka, adrikas. 

2.     Kuidas on muutunud nurmkanade arvukus Euroopas viimaste aastate jooksul? Põhjendage. Arvukus on langenud. Põhjuseks umbrohutõrjemürkide kasutamine põldudel, sest tõrjetööde käigus hukkub massiliselt putukaid, mis aga tähendab, et enamik nurmkanatibudest sureb esimese kahe elunädala jooksul lihtsalt nälga.

3.     Nurmkanade tüüpiliseks elupaigaks on põllud ja niidud. Elupaigaks võivad olla ka jõeäärsed võsastikud, luhad, metsalagendikud.

4.     Mida söövad nurmkana tibud esimesel kahel elunädalal? Söövad üksnes loomset toitu, peamiselt putukaid.

5.     Millistel aastaaegadel võib Eestis kohata nurmkana? aastaringselt

6. Kes on nurmkana looduslikud vaenlased? Röövlinnud (eeskätt raud – ja kanakull), varesed, harakad, rebased ja tuhkrud.

7. Milliseid tülli liike võib Eestis pesitsemas kohata? Meil pesitsevad liivatüll ja väiketüll, harva on Eestis kohatud ka roosterind-, mustjalg- ja kõrbetülli.

8. Kus on Eestis liivatülli pesitsuspaigad? Pesitsuspaigad on selgelt koondunud mereranniku lähedale. Erandina võib pesitseda see liik mõnes karjääris.

9. Kuhu teeb tüll oma pesa? Ümbritse ringiga õige vastus või vastused:

a) puude okstele   b) kraavi pervele   c) soistele aladele   d) maapinnale lohku  e) kõrkjate vahele

10. Millisel tülliliigil tegeleb poegade haudumise ja kasvatamisega isaslind? Roosterind-tüll

11. Millised on tüllide arvukust mõjutavad tegurid (peamised ohud)? Rannikul pesitsevaid liivatülle ohustavad kõige enam seal liikuvad inimesed, kes häirivad pesitsust, ja röövloomad, keda on viimasel ajal juurde siginenud. Oma osa on sellelgi, et rannarohumaid kasutatakse üha vähem ning need kasvavad kinni. Väiketülli ähvardavatest ohtudest on vähe teada. Arvukuse muutused on suurel määral seotud elupaikade hulga muutustega. Eestis on teada juhuseid, kus väiketülli kurnad on hukkunud kasutusest kõrvale jäänud karjääris pesitsusajal korraldatud motovõistluste või linde häirinud puhkajate tõttu. Liigi käekäiku saab parandada, kui jätta osa tüllidele sobivaid mahajäetud karjäärialasid metsastamata ega arendata seal puhkemajandust.

12. Miks on esitatud küsimused nurmkanast ja tüllist? Nurmkana aastalind 2013,  tüll aastalind 2012

Tulemused –

1. koht – 31,5 p -  Rita Kanistik – 8B klass
2. koht – 31p – Alexandra, Ralf, Erkki, Inge – 5b klass
3. koht – 27,5p – Helli, Laura, Elis – 6a klass
4. – 5 koht – 27p – Kristen, Kertu, Günther, Ardo, Laura – 8a klass

                 27p – Rainer, Carl-Tristjan, Daniil, Krister-Martin – 6a klass

6. koht – 24,5p – Karl, Carolyn, Laura-Liisa, Lennart, Sander – 5c klass

7. koht – 23p – Johanna Kristina, Anni, Maret – 7a klass

8. koht – 13p – Brigitta, Anete, Karolina, Merili, Getter-Stiina – 5a klass

9. koht – 10,5p – Robin, Hans, Rasmus – 6a klass

                                                                                        Täname kõiki osalejaid!

Meie klass tegi vee uurimist. Lasime kahte kaussi vett. Ühte kaussi sooja ja teise kaussi külma vett. Siis panime termomeetrid mõlemasse kaussi. Joonistasime paberile kaks termomeetrit külma ja sooja vee märkimiseks. Mõlemale termomeetrile märkisime vastavalt sooja ja külma vee näidud. Järgmisel päeval olid termomeetrid saavutanud toatemperatuuri. 

Veel kirjutasime ja joonistasime vee erinevaid olekuid ja uurisime milleks vajavad elusolendid vett. See töö oli kõigile väga huvitav!

Keith Lysandra 2c klass.

Meie klass uuris lund. Uurisime sellepärast, et teada saada kas ja kui must on lumi. Tõime õuest igale grupile umbes pool kaussi lund. Võtsime end nelja rühma. Kõigepealt panime termomeetri lumme ning mõõtsime lume tempratuuri. Järgmisena panime sõela peale salvrätiku. Salvrätiku peale panime natuke lund. Seejärel vaatlesime ja ootasime, mis edasi juhtub. Siis hakkas lumi sulama. Lumi oli päris must. Mustust vaatasime esialgu luubiga. Lumi oli mei kausis umbes kolm nädalat. Kui lumi oli ära sulanud oli järel ainult vesi. Siis mõõtsime igal nädalal vee taset kausis, panime ka tulemused kirja. Kaussidest aurustus vesi ära erinevatel aegadel, sest algselt oli kaussides lund erinevalt. Aga lõppkokkuvõttes aurustus vesi kaussidest ära igal rühmal ja järele jäi ainult mustus. Saime teada kui must on tegelikult lumi.

Hannah 2c klass